Tarbekaubad

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2026) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tarbekauba ^[1] (valmistoodangu) all peetakse silmas lõpptarbimiseks mõeldud kaupu.^[2] Valmistoodangut eristab muust toodangust asjaolu, nagu juba nimest võib eeldada, nendest enam midagi edasi ei toodeta. See tähendab, et pärast ostmist lõpptarbija tarbib toote ära, mitte ei kasutada seda mingi edasise toote tootmiseks. ^[3][4]

Ettevõtted toodavad lõpptoodangut toormaterjalide, kapitalikaupade (masinad, seadmed ning tööstuslikud transpordivahendid^[2]) ja tööjõu kombineerimisel.

Turunduseesmärkidel liigitatakse eeskätt tarbijakäitumisest lähtudes järgmiselt:

1. esmatarbekaubad – igapäevaelus tarvilik kaup, näiteks söök, jook, riided, ravimid, bensiin, hügieenitarbed;
2. valikkaubad – kavandatud ost, külastatakse mitut poodi, valitakse põhjalikult hinnast, kvaliteedist, moest ja kauba eriomadustest lähtuvalt, näiteks mööbel, tehnika;
3. eri- ehk luksuskaubad – kavandatakse eelnevalt, üldjuhul hind on kõrge ja kaupa ei müüda massiliselt, näiteks autod, antiik, väärisehted, juveelid;
4. võõrkaubad – neid kaupu ostja ise ei otsi, mistõttu nende kaupade puhul on vaja ostjas tekitada ostusoov, näiteks kindlustus- ja meditsiiniteenused. ^[3][5]

Majanduslikust vaatepunktist liigitatakse tarbekaupu järgmiselt:

1. vastupidavad ja kestvuskaubad – peavad vastu kauem kui kolm aastat, näiteks tehnika;
2. mittepüsivad kaubad – kestavad vähem kui kolm aastat, näiteks söök, jook, hügieenitooted;
3. teenused – tarbitakse kohe, näiteks iluteenused, raviteenused, haridus, transport, pangandus. ^[3][4]

Peamise osa (rohkem kui 50%) jõukate riikide majanduse koguproduktist moodustavad teenused.^[4]